Kujutage ette olukorda, kus te v\u00f5tate varjupaigast looma. \u00dcldjuhul on neil loomadel juba nimi antud, v\u00e4ljaarvatud juhtudel, kui tegemist on \u00e4sjas\u00fcndinud loomapoegadega. Kas enamasti j\u00e4etakse loomale varjupaigas antud nimi? \u00dcldiselt mitte, inimesed eelistavad anda oma uuele lemmikloomale ise nime. M\u00f5nikord seet\u00f5ttu, et vana nimi on liiga tavaline v\u00f5i tundub uutele omanikele, et vana nimi ei sobi kuidagi nende uue lemmiku iseloomuga.<\/p>\n
Umbes samamoodi juhtus ka meiega. Kui me alustasime Eesti turul tegutsemist, saime enda kasutusse nimetuse DigiDoc. Me kasvasime ja hakkasime n\u00e4gema, et see nimetus h\u00f5lmas peale mitmete heade omaduste ka m\u00f5ningaid mitte nii toredaid seoseid. Esiteks on DigiDoc Eestis seotud v\u00e4ga paljude asjadega, mis ei pruugi olla v\u00e4ga tugevalt seotud digiallkirjastamise portaaliga ja teenustega, mida meie pakume. DigiDoc on \u00fcldine termin, mida kasutatakse ka lihtsalt digitaalsete dokumentide, allkirjastatud dokumendikonteineri ning digiallkirjastamise tarkvara nimetamiseks. Kasutajad olid segaduses. Meie seisime silmitsi faktiga, et kasutajad arvasid, et kasutasid meie teenuseid, kui tegelikult kasutasid nad digiallkirjastamist \u00fcle\u00fcldiselt. Lisaks m\u00e4rkasime, kui oma konkurente vaatasime, et v\u00e4rvilahendus oli v\u00e4ga sarnane – pea k\u00f5ik eelistasid sinist tooni oma logodel.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/blog.dokobit.com\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/market-logo-EE.png\"){kind=logo}
<\/p>\n
<\/p>\n
Vana v\u00e4ljan\u00e4gemine hakkas ajale jalgu j\u00e4\u00e4ma ning ei sobitunud enam meie br\u00e4ndiga ega sellega, kuidas me end esitasime. Ettev\u00f5ttena oleme l\u00e4bi teinud niiv\u00f5rd palju muudatusi viimastel aastatel, kuid meie br\u00e4nd oli ikka seesama ning ei peegeldanud sugugi meie viimaste aastate kasvu ning saavutusi. K\u00f5ik, mida DigiDoc esindas, ei olnud enam meie, meie t\u00f5eline identiteet paljastus alles siis, kui klient meie poole p\u00f6\u00f6rdus ning me p\u00e4riselt suhtlema asusime. Me meeldime oma klientidele. Seega otsustasime, et on aeg inetust pardipojast, kellena me end tundsime, muutuda kauniks luigeks, kes me tegelikult oleme.<\/p>\n
Alustasime rebr\u00e4ndimist aasta tagasi. Kuidas nii? Teistel turgudel, kus me tegutseme, oleme me algusest peale kasutanud teist nimetust – me kutsusime end nimega ISIGN. Kaks erinevat nime on alati p\u00f5hjustanud m\u00f5ningast peavalu. Hoogsa kasvuga rahvusvaheliseks br\u00e4ndiks ja v\u00f5ttes arvesse plaani laieneda teistele turgudele, tekkis vajadus br\u00e4ndid \u00fchtlustada. Lisaks teadsime, et see lihtsustab meie teenuste kasutamist ettev\u00f5tetes, kes soovivad seda piiri\u00fcleselt teha. Seega teostasime br\u00e4ndimuudatuse mitmes j\u00e4rgus – 2018. aastal rebr\u00e4ndisime end k\u00f5igil teistel turgudel ning meie nimetuseks sai Dokobit, samal ajal tegime muudatused ka DigiDoc-i veebilehel ja portaalis, kuid j\u00e4tsime nimetuse ja v\u00e4rvilahenduse siiski veel vanaks; k\u00e4esoleval aastal l\u00f5petasime rebr\u00e4ndimise ka Eestis muutes nime ja visuaali – meist sai \u00fche br\u00e4ndi all nii Eestis, L\u00e4tis, Leedus, Islandil ja teistes riikides tegutsev digiallkirjastamise ja autentimise lahendusi pakkuv ettev\u00f5te Dokobit.<\/p>\n
Miks me ei rebr\u00e4ndinud k\u00f5igis riikides korraga? See polnud lihtne otsus. Muudatuste teostamine Eestis v\u00f5ttis aega, sest me polnud kindlad, kuidas kasutajad reageerivad; hoolimata k\u00f5igest t\u00e4hendab DigiDoc Eestis nii paljut ja meile oli tuntuse t\u00f5ttu mugav seda nimetust kasutada(hoolimatasellest, et kasutajad olid segaduses), teiselt poolt kasutajad t\u00f5esti ei hoomanud, et tegemist on eraldiseisva teenusepakkujaga. Otsustasime nime muutmiseks v\u00f5tta aega, ning peaproovi m\u00f5ttes viia nimemuudatus ellu k\u00f5igepealt teistes riikides. P\u00e4rast v\u00e4ga positiivset tagasiside rebr\u00e4ndingule mujal k\u00fcsiti meilt tihti, kas meile t\u00f5esti sobib tegutseda Eestis n\u00f6 oma t\u00f5elist identiteeti peites v\u00f5i tahaksime, et meid ka Eestis tuntaks? Meie vastus muidugi oli selge – me peame ka Eestis julgelt n\u00e4itama, kes me oleme! J\u00e4rgmisena avaldame me teile, kuidas me \u00fcldse nimetuseni Dokobit j\u00f5udsime.<\/p>\n
Kuids see meile p\u00e4he tuli?\u00a0<\/strong><\/p>\n I. Ajur\u00fcnnak linnast v\u00e4ljas<\/strong><\/p>\n Vajadus muudatuste j\u00e4rele on kasvanud just viimastel aastatel. K\u00e4esolev aasta on olnud v\u00e4ga meeldiv. Enne igasuguste j\u00e4rgmiste muudatuste elluviimist vajasime uut nime, esimest sammu eristamaks meid turgudel. Seega panime end kahep\u00e4evaseks ajur\u00fcnnakuks linnast v\u00e4ljas maal luku taha. See oli meie viimane abin\u00f5u, sest varasemalt olime me juba nii k\u00f5ik koos kui eraldi p\u00fc\u00fcdnud eba\u00f5nnestunult uut nimetust v\u00e4lja m\u00f5elda viimased kaks v\u00f5i kolm aastat, mil iga uus t\u00f6\u00f6taja sai esimese \u00fclesandena v\u00e4lja pakkuda meile uus nimi – alati j\u00e4i siiski midagi puudu.<\/p>\n Seega panime end koosolekusaali luku taha. Mis j\u00e4rgmiseks? Hakkasime otsima erinevaid meetodeid, kuidas leitakse uusi nimetusi. Leidsime suurel hulgal infot ning sattusime korra ka segadusse, kuid see oli k\u00f5ik ootusp\u00e4rane. Seej\u00e4rel hakkasime erinevaid leitud metoodikaid \u00fckshaaval rakendama ning leidsime \u00fche l\u00e4henemise, mis meile sobis. Alustasime anal\u00fc\u00fcsiga. Me ei anal\u00fc\u00fcsinud \u00fcksnes enda br\u00e4ndi ja identiteeti vaid kogu turgu. Samm sammult hakkasime j\u00f5udma arusaamiseni mida peaksime p\u00fc\u00fcdma v\u00e4ltida ja mis suunas minna. M\u00f5tteprotsess polnud lihtne. Sajad variandid s\u00e4hvisid l\u00e4bi meie peade(t\u00f5siselt,me proovisime isegi s\u00f5nu teistest keeltest, otsisime linnu ja asulaid, p\u00fc\u00fcdsime kombineerida erinevate s\u00f5nade silpe, kasutasime mitmeid nimegeneraatoreid, proovisime ninja nimedest tulnukate nimedeni, lihtsalt t\u00e4htede kombinatsioone, planeetide, filmide, raamatute nimesid – k\u00f5ike, mis p\u00e4he tuli!).<\/p>\n Hoolimata segasest protsessist j\u00f5udsime paari nimetuseni, mis meile meeldisid. Kuid kui j\u00e4rgmisel p\u00e4eval neid vaatasime, m\u00f5istsime, et ka need pole need, millega edasi minna. Aeg jooksis. M\u00f5tlesime veel natuke. Sorteerisime v\u00e4lja paremad ja seal see oli. Meil oli v\u00f5itja – Dokobit. See tundus meile k\u00f5ige loogilisem ja sai meie k\u00f5igi poolt parima hinnangu. Mida rohkem me seda nimetust j\u00e4rgnevate n\u00e4dalate jooksul vaatasime, seda rohkem tundsime, et see ongi meie nimetus. Me olime \u00fcheaegselt erutatud, aga samas ka natuke kartsime j\u00e4rgnevat.<\/p>\n II. Agoonia 50 varjundit\u00a0<\/strong><\/p>\n Korraks olime \u00f5nnelikud, sest me arvasime, et pool t\u00f6\u00f6st on tehtud. Alustasime j\u00e4rgmiste sammude planeerimisega ja selgus, et raskem osa on ikka veel ees.<\/p>\n Kuidas Dokobit v\u00e4lja n\u00e4gema hakkab? Kuidas me seda ette kujutame? V\u00e4rvid, fondid, uus logo\u2026 Neist said j\u00e4rgmised k\u00fcsimused, millele tuli vastused leida. Logo ideeks ja disainiks palusime abi meie disainerist s\u00f5bralt. Kuigi meile meeldis meie vana logo, oli selge, et uue nimetusega see kokku ei sobi. Ei vorm, ei idee, mitte kuidagi ei sobi. Kuna meie s\u00f5ber teab meid ja meie stiili, oskas ta meile soovitusi anda. Nii j\u00f5udsimegi \u00fcsna kiirelt versioonini, mis meile meeldis.<\/p>\n Aga\u2026 v\u00e4rvidega ei l\u00e4inud nii kiirelt. Proovisime kogu v\u00e4rvipaletti. 50 rohelist, kollast, punast, roosat, sinist, lillat, isegi musta varjundit. Proovisime taaskord erinevaid l\u00e4henemisi ja isegi v\u00e4rvips\u00fchholoogiat. Igal v\u00e4rvil on positiivseid t\u00e4hendusi ja seet\u00f5ttu v\u00f5ib iga v\u00e4rv t\u00e4hendada sama, sest enamasti suudame end samastada erinevate t\u00e4hendustega k\u00f5igi v\u00e4rvide puhul: usaldusv\u00e4\u00e4rsus, energia, lojaalsus, v\u00f5im, r\u00f5\u00f5m, jne.<\/p>\n Seega hakkasime vaatama lihtsalt, milline v\u00e4rvilahendus n\u00e4eb v\u00e4lja hea, kaasaegne ja on konkurentidest erinev. Me peaaegu valisime lillades-m\u00fcndi toonides lahenduse(niim\u00f5nelegi meist meeldis see v\u00e4ga, samas mitte k\u00f5igile), aga selgus, et selle lahenduse puhul on kaks probleemi. Esiteks, kuigi valitud v\u00e4rv oli meeldiv, kuid kasutada seda keeruline, sest n\u00e4iteks erinevatel taustadel paistis see erinev, mis t\u00e4hendab, et ta v\u00f5is tunduda tumelilla, hallikas, sinakas, jne. See ei ole lahe. Teiseks ei paistnud lilla-m\u00fcndi segu konkurentide siniste logode seast piisavalt v\u00e4lja – natuke erinev, kuid siiski teiste sarnane.<\/p>\n Seega otsustasime minna vastupidises suunas ja j\u00f5udsime punase-kollaste toonideni ja l\u00f5petasime p\u00f5him\u00f5tteliselt oran\u017eiga. Valik lausa karjus, et oleme erinevad ja kuna v\u00e4rvi tonaalsus on soojem, siis eristume eksimatult teiste k\u00fclmade toonide hulgast. Meie valitud oran\u017e toon seostub s\u00f5bralikkusega, avatusega, optimismiga, m\u00f5istliku hinnaga, aga samal ajal ka esindades p\u00fchendumust, kaasamist, usaldust ja kindlust – k\u00f5ike seda, mida me oleme.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/blog.dokobit.com\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/Screen-Shot-2018-06-08-at-15.47.33-1.png\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/blog.dokobit.com\/wp-content\/uploads\/2019\/05\/Untitled.001.png\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/blog.dokobit.com\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/logos.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/blog.dokobit.com\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/Screen-Shot-2018-06-08-at-15.25.08.png\")
<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/blog.dokobit.com\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/Screen-Shot-2018-06-05-at-10.15.16.png\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/blog.dokobit.com\/wp-content\/uploads\/2018\/05\/Dog-300x300.png\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/blog.dokobit.com\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/Screen-Shot-2018-06-05-at-12.17.04.png\")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"