Mis on ajatempel?

Olete ilmselt kuulnud ajatemplitest, kuid kas olete mõelnud mis nad on ja milleks on nad vajalikud?

Mida ajatempel teeb?

Digitaalsetel allkirjadel on kehtivusperiood, nad on kehtivad teatud aja, näiteks kaks või kolm aastat. See tähendab, et selle aja möödudes ei saa te enam dokumente allkirjastada ning teie varasemalt antud allkirjad ei ole ilma ajatemplita enam kehtivad.

Oletame, et teie digiallkirja sertifikaat aegub homme. Te allkirjastate täna dokumendi. Mis saab, kui homme keegi küsib allkirja kehtivuse kohta tõendit? Kuidas te tõendate, et te allkirjastasite siis, kui sertifikaat oli veel kehtiv? Siin tulebki mängu ajatempel. Ajatempel on tõend, et allkiri anti siis, kui sertifikaat oli veel kehtiv. Ilma ajatemplita ei ole võimalik tõendada, millal allkiri loodi ehk allkiri võidi anda ka pärast seda, kui sertifikaat oli kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud.

Kokkuvõtlikult – ajatempleid kasutatakse märkimaks aega, mil allkiri dokumendile lisati. Ajatempel on ainus viis tõendamaks, et allkiri anti siis, kui allkirjastaja sertifikaat oli kehtiv.

Ajatempel eIDAS määruses

Tehniliselt defineerib eIDAS elektroonilist ajatemplit kui “elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud ja mis tagavad viimatinimetatud andmete päritolu ja tervikluse”.

Digitaalne tempel on kvalifitseeritud juhul, kui see seob kuupäeva ja kellaaja andmetega viisil, mis muudab võimatuks templi lisamise kuupäeva muuta, baseerub täpsel ajaallikal ning kasutab allkirjastamisel täiustatud digiallkirja või kvalifitseeritud teenusepakkuja täiustatud e-templit.

Sarnaselt digiallkirjale ei saa ka e-templi vastuvõtmisest keelduda põhjusel, et see on digitaalsel kujul. Euroopa Liidus välja antud kvalifitseeritud ajatempel on kehtiv kõigis liikmesriikides.

See postitus on kättesaadav järgmistes keeltes: English Lithuanian Icelandic